Nojah. Kuna Riho ju nooti eriti sujuvalt ei lugenud, otsustasin talle õppimise tarvis tema partii kassetile salvestada, et ta saaks lihtsalt kuulmise järgi selle pähe õppida. Mina siis
panin metronoomi käima, ütlesin takti (või mingi muu harjutusnumbri partituurist) ja Anne mängis selle partii noodist sisse. Kogu moos.
Kokkuvõttes – see lugu on kusagil arhiivis ka salvestatud, aga ma ei ole seda oma nn. kataloogi pannud, sest ma polnud kunstiliste tulemustega (siis kompositsiooni mõttes)
rahul. Lugu läks kontserdil küll suure hurraaga, mul oli sinna tellitud veel 4 kidramängijat (äkki oli üks Vilpu?) kes ühel olulisel hetkel kõik lihtsalt improt keevitasid, mõlemal pool
avati Estonia saalis kaks ust ja seal nad olid ja andsid tuld oma võimude läbi.
Kitarrid laval olid kaks Riho – Sibul ja Lilje, bassil Vaigla. Arvo Volmer juhatas seda, mäletan, et ta tegi ka kidradega eraldi proove ja aitas neid aru saada, kuidas nad peavad
käe järgi sisse tulema ja oli üldse väga hoos ja asja juures.
Aga Riho mäletas seda esinemist veel pikalt ja tal oli ikka üks lugu rääkida. Nimelt kui tekkis küsimus, mis peaks solistide esinemisrõiva kood olema, ütlesin mina – igatahes
nagu rokimeestel! Ja Riho mäletab, et kui nad siis teksades ja milles nad seal olidki lavale sammusid (orkester oli juba selleks ajaks peale tulnud nagu ikka), olla kostnud tagumiste
viiulite puldist õudust hoovav naisterahva sosin “ISSSSSAND JUMAL!!!”

/ Erkki-Sven Tüür